Pärimuses on muistne vägi ja tunnetus mis peab kohanduma uue keskkonna reaalsusega TÄNA. Kõike saab arendada ja edasi luua vaid siis, kui on mida luua või arendada, selleks peab tundma TRADITSIOONE.

Maailmas järsult suurenenud migratsioonist ja rahvaste segunemisest hoolimata püsib inimese loomupärane soov kuhugi kuuluda, tunnetada end mingi kogukonna või rahvuse liikmena. Eestlaste puhul saame läbi ajaloo rääkida eeskätt talupoeglikust kultuurist või siis osaliselt baltisaksa kultuuri mõjudest meie kultuurile.

Tänapäeva Eesti pärimus- ja folklooriliikumine haarab erinevate elukutsetega, erinevatesse vanusegruppidesse kuuluvaid, erineva haridustaseme ning ka kultuuriliste vajaduste ja eelistustega inimesi, keda seob ühine huvi pärimuskultuuri vastu ja soov end selle kaudu teostada.

Saartel on läbi aegade valitsenud ja valitsevad erilised olud. Saarlaste hingelaad ja vaimuhorisondi avarus tulenevad paljuski nende sünnikohast mere kaldal. Täna eksisteerib saartel võrdväärsena kõrvuti nii vana kui uus. Linn võimaldab kaasaegset elukeskkonda, mugavusi ja mõnusaid hoolitsusi ning kultuurisündmusi - võõrustades tuhandeid külalisi. Mõnusad maakohad pakuvad kodust äraolemist omal sõbralikul ja avatud moel. Kõike seda ümbritseb vahel küll tormine, ent enamasti tasakesi loksuv ja päikesepaistel sillerdav meri kääruliste lahtede, kiviste või liivaste randadega.

Rannarahva pärisosa on olnud merendus ja kalastamine. On au sees tänagi - isegi linnapildis võib paljudes õuedes veel leida kalapaate ja võrke, rääkimata mereäärsetest paadi - ja võrgukuuridest.

Rahvatoidud on saarte köögi aluspõhi, milles vanad teadmised ja oskused ühinevad argi- ja pidupäevatraditsioonidega saarte kultuuripärandiks. Traditsioonilisi toite valmistatakse saarlaste kodudes ja pakutakse restoranideski. Leib ja hapupiim, kala ja tuhlis ehk kartul on olnud ajast aega saarerahva peatoit.

Heaks tavaks läbi aegade on saarlastel olnud koduõlle pruulimine. Õlut ohverdati veevaimudele, samuti oli õlu ohvrianniks nii pulma- kui matusekombeis. Legendid Saaremaa kangest õllest on täna aluseks paljudele märjukese reklaamidele ja on loonud seoses sellega välise kuvandi saarlaste kohta.

Saarlaste huumor, sitkus ja merearmastus, saare naiste kange vaim ja saare inimeste oskus väikestest asjadest elus rõõmu tunda, on säilinud siiani.

Saarte Folklooriõhtute eesmärgiks on saarte vaimse kultuuripärandi hoidmine, säilitamine ja tutvustamine. Saarte pärimuskultuuril põhinevate tantsu-, rahvalaulu- ja rahvamuusika kavad koos paikkondade käsitöö- ja toidukultuuriga toimuvad Kuressaares “Veski Trahter” õuel iganädalastel pärimuskultuuri õhtutel läbi suve 2009.